Track 01 · dark jazz · drone

Ekstaas

Sõnad

Mu sees tume tühimik

Mis sosistab, karjub ja oigab

Udune aimdus tõmbleb

Tuhande tunde toel

Paberilt loetud sõnad

Haukan jumala ihu

Veri voolab kurgust

Kõnelen võõraid keeli

Reisin ürgmetsa sügavusse

Konksud läbistavad ihu

Selle hüti lae all

Kaaluta olekus hõljun

Pime öö mind tervitab

Tundmatus paigas tallan

Kirglikku lõõma ihaledes

Piiridest teed ostsin välja

Mu keha ja mõistus on ühinend

Meeled määnduvad maha

Mõtete muretus kiiluvees

Teadvus on lahustund ära

Kae mu silmilt langeb maha

Ekstaasikütketes rabelen

Signal received

Ekstaas completely subverts standard loud-music tropes. The saxophone cuts through the heavy drone with a mournful, almost free-jazz sensibility — an incredibly smoky, noir-esque atmosphere. No percussion to tie it down; pure, free-flowing mood. It blends the weight of drone with the improvisational sorrow of jazz.

← PrevRituaalNext →Metalne Maastik